ikka see lugemine-kirjutamine

minu laps, kelle lugemisoskuse üle ma ahastan, teatas mulle ühel päeval oma ettelugemise peale, et tema loeb nende klassis hästi ja ei pea väga mitu korda üle lugema. et mõned saavad lugemise eest lausa neli-miinuseid. nojah.
tema kirjaoskus on ikka just nii nagu on ja paneb mind kahe käega pead hoidma vahel. pikki häälikuid nagu ei olekski, nõrk ja tugev on nõrkadele, j on ka nõrkadele vist 😛 aga minu pidevate parandamiste peale siiski mõni asi on veidi parananenud. siiski kardan ma seda päeva, kui nad koolis esimese etteütluse teevad.
lõpuks on siis neil ka e-kool. see oli vist küll Tallinna viimaseid koole, kus seda ei olnud. vähemalt sain oma lapse viied kokku lugeda.
aga muidu, ausõna, keriks talveunne hea meelega.