edetabelid, seekord koolide

täheldasin, et Eesti Ekspressi koolide edetabeli järgi on mu poja tulevane kool paremal kohal kui Postimehe omas. aga üldiselt olen ma siinkohal täiesti nõus Marju Lauristiniga:

Eliitkooli ei tee heaks mitte niivõrd õpetajate tase, vaid võimalus õpilasi selekteerida. Seepärast on kogu see võidujooks edetabeli-kohtade pärast headele õpetajatele, kes näevad vaeva nn tavakoolide lastega, lihtsalt solvav.

T -4

mulle on see, et RM lähebki kooli, lõpuks ikka täiega pähe jõudnud. et enam ei olegi midagi muud, kui et paari loetud päeva pärast esimene koolipäev ja nii edasi.
täna käisin vaatasin kirjutuslaudasid ja toole, kappi ja madratsit.
esimesi on mingeid normaalseid üsna väike valik. hinnad pole küll üldse normaalsed. kõigepealt kaengi ühe kasutatud laua üle, siis mõtlen edasi. st kui see kõlbab, siis ei mõtle 😛
toole midagi on. lähme ükspäev, RM istub ise peale ja vaatab siis.
kapp tuli pähe veidi hiljem. uues toas on selline meetrilaiune kitsas nurk, kuhu võiks ju panna mingi riidekapi. no ja ongi nii, et ega neid ka väga normaalseid selles laiuses ei ole. et kus siis on riiuleid-sahtleid ka. mõned on. ja see kõige lahedam (ja kallim) ongi vist 0,5cm liiga lai :O ma ei tea kohe, kuidas veel mõõta, et kas ikkamahub. või siis minna kohe mingi odava peale välja?
madratsiga on ka nii, et netis on ju 150cm laiuseid, aga reaalselt mitte väga. ja et olla mahtuvuses kindel, tuleb ikka ilmselt 140nene.
vihikud ja liikuva aabitsa sain täna ostetud. mingit pudi-padi veel. nagu näiteks pikad dressid! kust ostetakse üldse dresse? meie riietuses sellised asjad puuduvad. mingeid pusasid leiab, aga dressipükse sellised koolis õues võimlemiseks?
tore on see, et klass on väike. vist isegi alla 15 lapse. mulle meeldib.
selle kõrval on tõesti ükskõik, et koolide edetabelis see kool väga taga oli.

vastuseks otsingutulemustele

mingid otsitulemused hakkavad viimasel ajal korduma.
näiteks Lüübnitsa sibulalaat.
jah, toimub ka sel aastal, just sel laupäeval, 29.08. ei, kahjuks mina ilmselt ei lähe 🙁
plakati leiab siit.
Meriton spa ujula ei ole ujula. seal pole ühtki täispikka rada. niisama sulberdamiseks kõlbab, kui palju rahvast ei ole. ja nt Rakvere Aqva spa saunad meeldivad mulle ka rohkem. aga samas Meriton sellise kesklinna kohana on kahtlemata täiesti talutav.
Danceacti jazztantsust ei tea ma rohkem midagi, kui et nende trenniajad ei sobi mulle endiselt ja ma ei saa ikka sinna minna. muid kohti pole ka eriti leidnud.
kena päeva!

T -8

kalendrit vaadates ei jõua mulle kuidagi pärale, et sisuliselt nädala pärast läheb RM kooli. kõik on veel nii ripakil. eriti lapse tuba, mis on üks (kuigi võib-olla mitte kõige suurem) põhjus, miks see kõik veel nii hoomamatu on.
aga ma tegelen sellega.
täna helistasin kooli ja selgus, et reedel on mail saadetud koolist. miskipärast oli mu gmail arvanud selle rämpsuks liigitada. no hea et helistasin, sain siis info kenasti enne koosolekut kätte. peamiselt on info see, et koosolekul saan kõik teada 🙂
ujumistrenniga võtsin ka ühendust. algajate treener soovitab RMil järgmisse rühma proovida. ühtlasi tähendab see hoobilt suuremat trennikoormus, aga ehk saab treeneriga jutule, et esimesel poolaastal käib vähem. ikkagi kooli sisseelamine. no ja samas on alati võimalus minna algajatesse tagasi, kuigi ma ei tea.. jälle nende päris uutega..
et mul eile praktiliselt kogu pärastlõuna-õhtu oli hull peavalu, oli ju (vist, asjaolusid arvestades) üsna normaalne. et see täna jätkub, pole enam nii normaalne.

suitsukalamüüja

carnik959.jpg

tegelikult on see vist silmupäev. ja silmusid müüdi ka. aga me ei ostnud.
see oli ka tore mõte, et läheks silmude kiirsöömisvõistlusele õhtul ja siis lihtsalt naudiks seal. ega tähtis pole võit, vaid osavõtt 🙂

uitmõtteid sõidult

ma laman võrkkiiges, loen raamatut. kusagil suriseb muruniiduk, lapsed mängivad eemal.
sirutan varvaid, kohendan patja ja leian, et see ongi mu suve kõrghetk. need paar tundi.
see suvi on kusagile lihtsalt kadunud.
Läti on endiselt Läti.
Valmiera ja Cesise vahel on mingi imelik tee ja raudtee, mis põimuvad (ehk ristuvad) üksteisega mingi mitu korda. kaardilt vaatasin, sama tee ja sama raudtee, mõlemad sinkavonka. miks nii, ei tea.
kaubanduskeskuses pole mingit masu näha. sain hambaharjale uued otsikud.
hoidsin täna üle pika aja pliiatsit joonistamise otstarbel käes. käsi ütles, et tunne tuleb tagasi. mitte kohe. fotokat ei hoidnud ma see-eest üldse mitte, kuigi oleks tahtnud mõnedki korrad.
aga ma olen roolis ja ma lihtsalt ei viitsinud autot seisma jätta.
mina ja laps. me saame temaga vestelda, kui ta just liiga väsinud ei ole. hommikul ei tahtnud ta kuidagi liikuma hakata ja ma olen temaga nõus: Marjasoos peaks kauem olema.
teel oli kohti, kus oleks tahtnud mitte mõelda. aga siis olingi juba kohal, päike oli endiselt kõrgel ja sandaalide kontsad autosõidust läbi. ma ei mõtle ka kunagi sellele, et roolis tuleb kanda teisi jalanõusid, millel on tugavad kannad. siis oli juba hilja.
‘ah, ma saan sinust aru küll’, ütles J.saaksin ma ise ka. või usuksin ometi, et kõik ongi nii lihtne ja mitte grammigi keerulisem. aga aina lihtsamaks muutub. vist.
uued värvid tulevad kõrvale. minu jaoks veel võõrad.
ma jõin veini ainult seepärast et ma lubasin. kavalalt kallasin enamuse teistele ära ja aina venitasin oma klaasitäit. õiget maitset nagu ei olnud. väsimus on ka niigi.
‘see ongi meie seljakott’, hõikab RM ja näitab autot. teised hoiavad naeru tagasi.
‘sa oled oma kleidi auto järgi valinud’, ütlesid mitmed. ei olnud, see oli täitsa huupi ja kogemata.
kooli alguseni on napp kümnekas.

***

autosse rabasin kaasa mõned plaadid, mis kusagilt kastidest kätte sain. täitsa ajaloolist muusikat on seal peal. asju, mida ma kuulasin juba.. vägaväga ammu aega tagasi.
vahepeal pole ma eriti kuulanud, aga siis ongi üllatav, kui korraga mängima hakkab.
muusika, nagu kogu teekondki, on kaetud erinevate mälestuskihtidega.