nämm

isegi jäätist ei teinud ma otse retsepti järgi, vaid lugesin neid mitmeid – ja siis keerasin kokku.
kui kuidagi kõvema konstistentsi saaks, siis oleks suurepärane. praegu oli väga hea :)
aga ilmselt me olime siin lihtsalt kannatamatud.
aga poes oli küll loll lugu. ma siin oma asjadega ikka täitsa segi juba. kassas avastasin, et oops, rahakotti ei ole. nojah, ma ju tõstsin tsekke välja ja nii ta siia lauale jäi. parajasti aga pakkis asju lapse esimene kasvataja ja suures mures palusin talt laenu. nüüd ootan kannatamatult kõnet-sõnumit, mis mulle kontonumbri annaks, kuhu raha tagasi kanda.

ootan, et saan jäätisele

ma loodan, et saavad need aruandeasjad ka ikka lähiajal korda ja saab välja siit toast. tuuline küll, aga toas olla ei kannata. pealegi pean lubatud jäätise jaoks materjalid ostma ka. enne muidugi retsepti leidma.
Brüsselis sain suurepärast sidrunijäätist, mis oli tehtud päris sidrunitega (tillukesed tükikesed sees, ka maitsest tunda) ja peale seda tunduvad siin saadaolevad jäätised väga haledad. no seal oli ka muidugi eelmise päeva vanalinna jäätis mingi kallim essentsikas, samas vaid kümmekond minti jalutamist ja sai odavama naturaalsete lisaainetega asja. Valerie sõnul ei kasuta papi essentse vaid teebki naturaalseid, seega valik varieerub mõnevõrra.
ning ma ei loodagi, et mul samasugune välja tuleb. aga vähemalt ma tean, mis seal sees saab olema. ja pole midagi parata, isegei nende väheste jäätiste, mis mulle üldse maitsevad, pakendiinfot ma ei taha lugeda. enamik aga ei maitsegi, sest liiga karm essentsikas on juures.

**

hiline töötamise taustaks õhtune telekas ja .. laul .. mis tekitab mingeid kummalisi seoseid. ei, mitte konkreetne laul, aga fiiling.. (jah, ma ei vaata neid saateid muidu, seega pole kursis.. aga tühja sellest).
mingid kauged asjad. mingi kauge ilu ja kauge valu.
mingid asjad, mida oli liiga vähe ja liiga kaua.
mingid unustatud pildid ja helid ja lõhnad ja maitsed.
vanalinn, külm tuba, keegi kõrvalolija.
mingid valikud, mingid segadused, mingid valed.
koosolemised-eemalolemised.
pildid, mis siiani segadust külvavad.
teadmatus ja ..hirm. ei, ma parem ei kohtu.
mingid hoopis kummalised seosed olevikus.
ma pole sellest kõigest ammu kirjutanud.
aga ma ei suuda hoida kõike nii neutraalsena kogu aeg.

***

mul peab ikka mingi karmavõlg olema, ma ei oska muud arvata. või olen ma tõesti oma praeguses elus nii palju halba teinud?

miks ma seda kõike teen?

eilehommikune sebimine, et homseks lubatud üritus toimuks, tekitas mulle vähemalt 25 halli juuksekarva juurde.
nüüdseks on selgunud, et enamik neist, kellele asi mõeldud ja kellele sai ka paar nädalat tagasi info saadetud (ilma detailideta), et üritus toimumas on, ei saa tulla. elik ma olen hakkama pannud hulga raha (mis on küll projektis nagunii sees), hulga aega ja oma närve, et lõpuks saada kokku napilt.. ehk tuleb ikka 10 täis?
selline .. vägagi mõttetu tunne on.