minu tõehetk

Kajakas viskas mind palliga. kui keegi on veel visanud, siis ei tea ma sellest midagi, sest ma ei loe muid blogisid kui neid, mis on mul google readeris.
igatahes. 7 tõde.
1. ma olen hullupööra väsinud ja tahaksin umbes jaanipäevani olla kusagil mujal. ning tagasitulles leida, et vahelepeal on kõik projektid lõpetaud kenasti ja kool ka. mul on absoluutselt kõrini sellest praegusest perioodist, mil mul on krooniline unepuudus.
2. ma eelistan vanni dushile ja saunale. ise käin teistele rääkimas, kuidas dush on säästlikum ja vedelen ise vannis. aga ma ei tee seda iga päev.
3. ma olen laisk ja mugav. ma teengi alati täpselt nii palju, kui just vaja on. no mingi nõme naiselik kohusetunne leiab vajalikku tegevust piisavalt. aga kui oleks võimalik, siis ma suudaksin ilmselt päris kaua elada nii, et vedelen päevad läbi voodis.
4. ma ei suuda oma vanematega koos elada. ma ei pea ka.
5. ma olen üsna rahul oma linnakorteriga. mingit maja linna taga põllurajoonis ei taha. päris maja päris maal oleks teine lugu, aga..
6. selleks olen ma liiga arg. tegelikult ma olengi hästi arg ja pelgan uusi olukordi ja inimesi. ma vihkan igasuguseid ametlikke telefonikõnesid ja võimalus mailida on mulle hea päästerõngas. aga alati ei ole see võimalik. ja nii kapitaalset elumuutust ma ikka kardan küll – maalekolimist mõtlen siis.
7. mu elus on olnud rohkem mehi, kui mulle tegelikult meeldiks. ma arvan, et mul on mingi oma sisemine kiiks või midagi ja seepärast see ongi nii. mingi sisemine ebakindlus, mis mingi ajani otsis mulle kinnitust, et mind tahetakse. nüüd ma lihtsalt vahin sellele ebakindlusele otsa ja .. ei püüa talle midagi tõestada. mis ei tähenda, et midagi muutuks.
viskan palli Sinisele, Maaraja perenaisele, Evule, Perfektsionistile, Triinule ja Asjadest kirjutajale.