osta tenniste asemel sokke :)

tegelikult on sellele kusagil blogimaailmas juba viidatud ka, aga ega küll küllale liiga tee. pealegi on mul teine vaatepunkt asjale. ehk minu jaoks on küll oluline, et nö rahvuslik asi on toodetud Hiinas. ei kipu ostma. teine põhjus muidugi on see, et neid on täpselt kolm mudelit ja mul pole ühegagi neist seost. lapsel on Muhuga – aga minul mitte. ehk kuna need tennised-ketsid on ikka väga konkreetselt seotud mingi konkreetse piirkonnaga, siis ma ei saa neid osta, kuna seal pole ühtki ‘minu’ piirkonda.
astusin aga täna läbi Suva poest Kaubamaja galeriis ja varusin omale posu etnosokke. geograafilised sokid on neil ka, märksa laiemas valikus (kuigi kõik maakonnad ei ole kaetud).
hind on täiesti sõbralik ja toodetud on kodumaal. see, et materjal tuleb mujalt, on ilmselt vältimatu, aga tootmise juures saab vähemalt hulk eesti inimesi tööd, nende pealt makstakse makse ja kokkuvõtteks toob kasu riigile tervikuna.

Share

väiksed rõõmud kiirel ajal

jõle kiire on, endiselt. ma ei saa aru, kuhu see aeg lippab. täiesti kohutav. tahaks juba puhata ja mängida!
ometi, hea uudis ka: lõputööle on juhendajad leitud! ehk üks mure vähem.
nüüd tuleb lihtsalt see lõputöö muude asjade kõrval valmis ka teha.
ausalt, viimasel ajal on küll see tunne, et ‘jõud lõpeb, ei jaksa enam :(‘
aga RM luges täna täitsa inimese moodi paar sõna kokku. mitte nn kasvatamise meetodil, nagu ta siiani tegi (s-si-sig-siga). nii lahe :)

Share

perepidu?

kuni laps ujus, sattusin ma jalutama läbi Rotermanni kvartali. täiesti müstika, selgus, et seal käib mingi perepäev! kuigi veidi enne poolt seitset ei käinud seal küll midagi. oli Kalevi kommiauto, üks rahariideseelikus tädi; tünnist lasti vett välja ja seinale lasti Kunksmoori multikat. üks pere oli ka. ja kaks turvameest.
mul oli kohe täitsa hale seda vaadata. loodan vaid, et äkki varem ikka oli rahvast ka?

Share

ülikonnalaps

mu laps läks täna lasteaeda, sest ma ei saa ju võtta talt ülikonnaga käimise lõbu.
jah, mu koolieelik tahab ülikonda kanda. aga tavaliselt pole ju põhjust. täna aga on neil aias vabariigi aastapäeva aktus ja pidulik riietus. ning ainsa võimalusena tuli kõne alla ülikond.
eelmisel nädalal sain ühe keskmise sinise lipsu siis ka sinna juurde, aga eile õhtul leidsin üsna lipuvärvi lipsu. igal juhul on kena sinimustvalge laps lasteaias mul nüüd. ise hirmus uhke ja tüdrukud lippasi sabas, hüüdes talle ‘president! president!’

Share

märgid

kunagi oli küll nii, et laps jäi eranditult enne mu kooli tõbiseks või pooltõbiseks. nüüd pole seda ammu olnud, nii et eile õhtu oli mulle üsna ebameeldiv üllatus.
nii kulutasin veel viimase eksamiks õppimise aja hoopis lapse transpordile.
eks hiljem paistab, kuidas eksam läks. laps pidi täna juba täitsa normaalne olema.
ma olen viimasel ajal mingit jälitamist ja tagaajamist unes näinud korduvalt. kusjuures mina olen see, kes peab põgenema, peitma, olen tagaaetav. kunagi ei ole asi läinud väga kriitiliseks, aga ebameeldiv on ikka.
mingid viited, et peaks pausi tegema?*
* – kas siia ei lähe ka mitte postkasti tulnud titekärude spämm?

Share

ajapuudus

lihtsalt täiesti tavalised päevad, ei ole aega kirjutada.
just veerand tundi tagasi küsiti mult, kas ma olen oma reedeste kooliasjadega tegelenud ka. mu vastus oli järjekordselt “ei”. sest need asjad vajavad üsna korralikku süvenemist.
ma ei tea, millal mul see aeg saab olema. hea küll, küll saab. või siis mitte ja teen pealiskaudselt lihtsalt midagi ära, et oleks tehtud. valikut ju nagu pole.
ma ootan maikuud.

Share