koorene kanakaste

olen seda sousti mõned korrad teinud ja minu meelest erineb veidi tavalisest kanasoustist. ise arvan, et selle maitsenüansi annavab kuivatatud paprika.
2 kanafileed
2-3 küünt küüslauku
2tl kuivatatud paprikat (sain piprapoest)
300ml vett
100-200ml 25% rõõska koort
1spl jahu, 1spl tärklist (ilma kuhjata lusikatäied kindlasti)
veidi võid
soola, karrit
lõika kanafilee parajateks tükikesteks. pane pann sooja ja või peale (hädapärast käib mingi toiduõli ka). kui või on sulanud, siis kanatükid pruunistuma. sega.
mõne minuti pärast lisa 200ml vett. lase keema ja lisa 1tl kuivatatud paprikatükke. jäta hauduma.
nii veernadtunni pärast lisa karrit (umbes 1tl) ja ülejäänud kuivatatud paprika. hauta veel ca 10-15 minutit. lisa lisa rõõsk koor. lase uuesti keema tõusta. lisa maitse järgi soola.
sega jahu ja tärklis omavahel. siis lisa ülejäänud ca 100ml külma vett segule ja sega ühtlaseks. segu peab jääma kallatav.
kalla kastmesse ja kuumuta segades kuni keemiseni. seejärel eemalda tulelt.
sobib kenasti nii riisi kui kartuliga.
lapsed ka söövad ja kiidavad.

ei saa vist liikuma..

praegused asjaolud on nii, et Lüübnitsasse ilmselt ei jõua. niuc.
võib-olla võiks rihtida siis Jõgevale, aga see tundub kuidagi liiga massidele olevat. kuigi ka Lüübnitsa oli eelmisel aastal masse täis.
ja ikka kisub sinna lõuna poole rohkem. Jõgeva on ka tore koht ja sealkandis ka tuttavaid, aga vot, ma ei tea, kas see kool või miski muu, et tahan ikka sinna jube kaugele minna. või siis see, et sibulad ja Peipsi käivad kokku, aga küüslauk ja Jõgeva? no et oleks veel ka kuskil järve ääres, küüslauku saab ju ka sealt. nojah, maakonnakeskus.
ah, ma ei tea.
peab ikka üritama mingid oma rattad hankida. kallis on küll ülal pidada, aga pidevalt ei sõidakski ju.
mingi nutt ja hala jälle.

selline, asjalik

koristan ja sorteerin ja üritan midagi ümber paigutada. ei ole just lihtne. mul on hoiuruumi vaja!
tegelikult on meil siin kelder ka. kuiv ja soe. aga seal on mingit träni. sellist veel, mis on minueelne. kui selle eest ära saaks ja keldri korda, siis saaks mõned mitte nii väärtuslikud kastid sinna viia. jutud käivad, et kunagi olla keldrites vargil käidud. no enam ei hoita seal vist midagi nii väärtuslikku.
ja üks moosi- ning lambalihakülmik kuluks ka sinna ära. praegu on üks riiul kapis pidevalt hoidiseid täis. ning kui lammast tuleb, siis pole üleöö hoida neile, kes kohe ei saa järgi tulla. aga üks vana taaskasutuskülmik ajaks asja ära.
jään siiski toa ja sahtlite juurde hetkel.
ning juurdlen selle üle, kas on lihtsam teha remont seina ümbertõstmisega või kolida :P

lihtsad pakendi-imed

jäin Kalevi toodetud Linda nisusaia pakendit vaatama.
et kui see on selline kinnine kilepakend, nagu see on, siis miks on tal ühes otsas ikkagi veel punane kleepskinnitus ka? sest see ei kinnita ju reaalselt mitte midagi? oleks selline plastikust junn, kuupäev peal, siis mõtleksin veel, et ahaa, seal on säilivusaeg peal ja sellega saan selle koti uuesti kinni panna, kui korra avatud on. aga ei, lihtsalt punane kleeps. mh? milleks küll?
(mul tuli praegu hoopis Rõngu Pagari mingi saia isu peale. pikantne oli vist see, mida ma tahan. selline sai, et on lahtine ja siis torkad poes kilekotti, kui soovid. või ostadki lahtiselt. ja see maitseb nagu sai mu lapsepõlvest ja on lõigatav ja on võiga imehea. aga kaugel on!)

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat 2008

viimastel päevadel on siia blogisse tuldud mitu korda Lüübnitsa sibulalaada otsingutega.
palun väga, selleaastane sibula-ja kalalaat toimub selle nädala laupäeval, 30ndal augustil ja sissepääs maksab 25.- krooni.
eelmisest aastast julgen soovitada – igasugu turuträni oli ikka imevähe. selle aasta Kasepää kalalaata kiideti ka, aga igale poole ei jõua.
tegelikult on Lüübnitsagi lahtine. et kui keegi pakub transat, kasvõi Tartust, siis andke märku!
alumisel plakatil klõpsides avaneb see suure pdf-ina ka.

sibulalaat.jpg

pii-sii versus mäkk

ehk siis arvutivõhikutele: selline tavaline windowsiga arvuti või Mac?
viimasel ajal on see jälle veidi rohkem teemaks olnud, ilmselt seoses iPhone väljatulekuga. näiteks siin on üks jutt sellel teemal.
mina olen ‘pärit’ ajast, mil Mac oli ikka üsna konkreetselt kujundusarvuti. või multimeediaarvuti. elementaarne, et korralik disainer töötas Maciga. ühe kena vana lauamäki taga olen ise ta töödanud, kui juhtusin fototöötleja ajalehes olema, mingil oma eluperioodil. veidi teine loogika, aga muidu arvuti nagu arvuti ikka. loogika mind ei häirinud, sest olen juhtunud elus üsna erinevate opsüsteemida tega töötama, ka selliste taga, milledest suur osa mu naissoost tutvusringkonda kuulnudki pole :P
aga ikkagi. mul on suur hulk tuttavaid soetanud viimasel ajal Macbooki (ehk mäki läpaka). enamik neid inimesi, kellel pole arvutitest arusaamisel kunagi suuri probleeme olnud (selles mõttes, et nad teavad veidi arvutitest; mitte selles, et arvutid nende käes ei tõrgu), kasutavad ja kiidavad. et kõik on lihtsam ja parem kui PC peal.
ning siis sekka mõni tuttav, kes pole väga arvutispets ja kes on vahel oma mäkkidega üsna hädas, sest mäkk näiteks ei jooksuta mingi hetk osasid programme enam ja nad ei oskagi midagi peale hakata. sest selgub, et keegi mäkki soovitanud tuttavatest ka ei oska. ning mittemäkikasutajad ammugi mitte.
enamike nende probleemide puhul oleksin ma tavalise vindooza-arvuti ehk pii-sii peal osanud ehk ikka midagi välja mõelda. või leidnud mõne inimese, kes oskaks.
ja siis muidugi sellised mäkikasutajad ka:

mac võiks ikka jääda pisut kallimaks. tegemist parema arvutiga ja ei taha et mingid odavad sinikraed endale saaksid lubada sama masinat, mis normaalsed loovinimesed kellel erinevalt hallist massist (90% eestlasi) on iseloom. praegu on ikka nii, et kui lähed kuhugi pegasusse kohvitama lõuna ajal, siis enamusel on mingi mõttetu delli või lenovo juust millega wifit üritavad tabada. nii et natuke uhke tunne on isegi oma macbook laua peal elegantse liigutusega avada – teiste külastajate (kadedad) pilgud pöörduvad, ettekandjaneiu tuleb naeratava näoga eelisjärjekorras teenindama jms. kui mingi suva rott saab endale samasugust masinat lubada siis see devalveerib minu arust maci imagot kui pisut intelligentsema ja avarama silmaringiga inimese arvutit.

vot see viimane lõik näitab muide ära üsna suure mäkkbukkide kasutajate hulga suhtumise asjasse. neil ei ole mäkki vaja muuks kui et see on poose ja popp ja in. staatusesümbol. vot lähen Pegassi ja löön oma mäki lauale. ja kui keegi tuleb mingi pii-siiga, siis vaatan teda põlgliku pilguga.
õnneks minu isiklikud tuttavad mäkbuukiomanikud ei ole seda tüüpi. vist :P (aga selge on see, et nad hakkavad kohe siin all ikkagi mäkki kiitma ja ma ei saa seda neile pahaks panna ka).
aga fakt on see, et mina jään siiski pii-sii juurde ja vajadusel kasutan mingit muud opsüsteemi kui windooza (igasugused unixi arendused on olemas, igaühel oma nimi, näiteks). lauaarvuti võiks ju põhimõtteliselt mäkk kah olla (ühes tükis ja kõik vajalik kohe sees), aga mäkkbukk ja iiföön jäävad minust ostmata. ju ma ei oska head asja hinnata ja kasutan telefoni helistamiseks, mp3-mänginat muusika kuulamiseks ja fotoaparaati pildistamiseks. ning videosid-filme vaatan vähemalt 19″ ekraanilt.

kirbuturud ja kaubanduslikku vanakraamiteavet

Tiia kirjutab kirbuturust ja Sirje räägib vastu kaltsukatest ja riietest.
et millest me siis õieti räägime, kui juttu on kirbuturust?
mina defineeriksin seda pudi-padi laadaks.
käisime ka täna Nõmme turult läbi, kus UKK oma järjekordse kirbuturu korraldas. eks ilm oli kehva, seega pealelõunal eriti seal ei olnud kedagi. aga kes olid, olid ka enamasti just riietega. ehk siis ebahuvitav. eriti veel see, mis alati: eriti suur hulk on lasteriideid.
ma saan aru jah, neid jääb üle ja lahti tahaks saada. aga minu jaoks ei ole kirbuturg niivõrd second-hand riiete üritus kui just tränilaat. palju ma neid sealt just ostan, aga vaadata-uurida on juba tore.
meie pere lemmikud vanakraamipoed ongi just – vanakraamipoed. oma vana köögikombaini müüsin ka maha peale paari head ostu vanakraami hulgast. nagunii ma ei viitsinud seda pesta ning eraldi vändatav riiv ja vändatavav vahusti on mu jaoks märksa tõhusamad (tavamikser on mul ikka alles veel ka). selle asemel soetasime lauagrilli näiteks.
ja täna jäi ühes vanakraamikohas väga vinge kapp silma – aga ma ei tea, kuhu seda hetkel panna.
ingliskeelseid raamatuid olen ka mitmeid ostnud (eestikeelseid ka muidugi).
oma vanade riietega olen küll ka vähe hädas, aga kirbuturule (plaanis on ehk järgmisel Pirita pudukaubalaadal osaleda) võtan neist ehk vaid mõned kaasa. aga muidu on hunnik asju juba kokku vaadatud, mida pole raatsinud kusagile prügikasti kõrvale viia ning millede müügiga ka ei viitsi ükshaaval tegeleda. ning mis vahel ei tule meeldegi, et kapinurgas ruumi võtavad.
ning kui tulevad meelde, siis vähegi korralikuma kraami puhul on ikka osta.ee abiks olnud.
Tiiale: ma ei arva, et eestlased on liiga uhked. ma arvan, et see pole meil lihtsalt popp. pluss et müümine nõuab ju aega ja inventari (katusealused meie kahtlasevõitu ilma jaoks kasvõi). ning et infot on vähe, see ei jõua massideni. ning selles mõttes on eestlane vist uhke jah, et kes siis ostab vana asja. taakasutus ei ole meil veel väga popp.
mõned soovitused:

  • Uuskasutuskeskus Tallinnas – igapäevaselt avatud kaks poodi;
  • Uuselu Tallinnas Pirital;
  • Taaskasutuskeskus Tartus – igapäevaselt avatud pood;
  • Vabriku tänav 3 asuv vanakraamipood – müüb ka uusi Skandinaavia päritolu kaupu;
  • Telliskivi 60a asuv vanakraamipood – Skandinaavia kaup, suvalisest pudi-padist kuni kvaliteetse mööblini;
  • Samaaria kauplused Haapsalus, Viljandis, Pärnus ja Hiiumaal – olen käinud Haapsalu omades ja leidnud mõndagi huvitavat.

kindlasti on neid kohti veel ja ega mul omalgi kõik Tallinna omad meelde tulnud. kommentaaridesse võib julgelt lisada!
pilt on kahe nädala taguselt Pirita pudukaubalaadalt.

carboot660.jpg