harjutused kahe rattaga

RM võttis pähe, et peab ilma abiratasteta sõitmise selgeks saama. tore, mis minulgi selle vastu. tema põhjendus muide oli see, et need abirattad teevad koledat häält.
aga siis tuli välja, et ma vist ei oska teda õpetada kuidagi.
soovitasin mingi kallaku pealt alla tulla algul. no et ei panegi jalgu pedaalidele, lihtsalt harjutab tasakaalu. aga ta ei tekitanud selle juures olulist hoogu ja teatavasti liiga väikese hooga on pea väimatu tasakaalu hoida.
siis hoidsin teda sadula tagant kinni, aga ta raskus vajus hullult.
lõpuks võttis sõps kätte ja kihutas tal ratta sabas, pakikast kinni hoides ja suurt hoogu tehes. vahepeal lasi korra lahti ka, RM ei saand vist arugi 😛
aga niimoodi kaua ei jookse ja siis üritas põnn ise. no ja ei midagi, ei saa hoogu sisse ja jalg kohe maha ja kõik.
lõpuks oli nii löödud, et pisar silmis ja lõpetasime tänaseks. lohutasin teda tükk aega, et see ei olegi nii lihtne ja nõuab suurt harjutamist.
minu dilemma: asfaldil on parem sõita, aga valusam kukkuda; murul on kehvem sõita, aga kukkumine on leebem.
ja ma ei mäleta eriti üldse, kuidas mina kolmerattalise pealt kaherattalise peale sõitma sain. mäletan mõlemaga sõitu, aga mitte õppimise protsessi.
esiplaanil ei ole RM, eksole 🙂

rattasoit860.jpg