töökiun

ei, nüüd aitab. juhe on koos. täna tööpäev kasvab üle pea.
esmaspäev on alati kõige hullem, sest siis on nädalavahetusega korjanud asjad. kuu keskpaik on ka hull, sest järgmise kuu ajakirjad ärkavad. ja nüüd on üks tüdruk puhkusel, postkast maile paksult täis, arhiivitöö viimase tõttu täiesti pooleli, aruandeserver ütles üles koos vana upsiga ja ups undab viimased 10 minutit, mis ma itipoissi ootan. varsti on seega peavalu garanteeritud, kui ma veel veidi pean seda vilinat taluma.
ise ei jõua hakka uurima seda, nii üsna põhimõtteliselt. lisaks on siiski postkastis ka neid maile, mis ei eelda selle konkreetse masina ülevalolekut.
aga mul on üle tüki aja tunne, et ma lihtsalt ei näri end tänasest tööst läbi.
lisaks pole aega olnud söögile mõelda rohkem kui see, mis hommikul kaasa ostsin ja sahtlis on. ehk kuna ma sõin salati hommikul ära, siis jäi järgi magus sai. sahtlis on šokolaad. mul ajab sees keerama, kui ma sellele magusale mõtlen.
ja üle nelja tunni on veel ees.
ahjaa, ma olen täiesti üksi kontoris, 10 tundi. homme ilmselt sama, kui ülemus ei tule lõunal korra läbi.

märka mootorratturit ja muu liiklus

mõnda aega käib siis selline kampaania, et ‘märka mootorratturit‘. olen näinud kleepse autodel, mingeid plakateid linnas ja nüüd guugeldades videot ka.
okei, eesmärk on hea. mul on muide päris suur hulk tuttavaid mootorrattureid ja oma meelest püüan ma liikluses kõigiga arvestada. kaasa arvatud mootorratturitega, sest on nemadki kaasliiklejad.
aga – ma pean kurvastusega märkima, et suur osa rattureid sülitab ise eeskirjadele. neid, kes sõidavad lubatud kiirusega ja eeskirju järgides, on ikka imevähe. enamik kihutab üsna ogaralt ning süstivad autode vahel. kuidas üksteise kõrval sõitmisega ühes reas on LE järgi, seda ma ei tea.
olen rohkem kui ühe korra kogenud seda, et hakkan mingit manöövrit ette valmistama, vaatan peeglitest ja muidu olukorda, ahaa, siin see auto, siin see, seal kusagil 5-6 autot tagapool teises reas mootorrattur. panen suuna sisse, hakkan keerama, vaatan veel korra – ja see mootorrattur on korraga hoopis minu kõrval. halloo? ja ma ei räägi situatsioonidest valgusfoori taga – kuigi jälle, kas see ikka on LE kohane, et mootorrattur ei oota kenasti oma koha peal lubavat tuld, vaid üritab iga hinna eest autode vahelt ette trügida?
nii et, ma teeks veidi vastukampaaniat ka: mootorratturid, arvestage autode ja liikluseeskirjadega!
ja aitäh neile ratturitele, kes seda teevad 🙂
kuigi tänahommikul oli mul konkreetne liikluspaanika hoopis ühe väikese kastiauto pärast. see ei osanud piisavalt laial ristmikul oma rida hoida ja konkreetselt vajus meile parema esinurga peale. ehk siis minu suunas. signaali andmise peale siis reageeris üsna pika vinnaga ja vajus tagasi.
mul oli konkreetselt väga paha olla.
eriti, kuna see meenutas ühte olukorda, kui suur kaubaauto oli mulle samamoodi peale vajumas, aga tookord olin ma ise roolis. ja signaal ei töötanud. mingil imekombel juht siiski tookord adus, et midagi toimub ja ma olin selleks hetkeks hirmuhigis pidurdanud ka juba (ilmselt mõni meeter edasi oleks treileri kaubakasti serv mu auto katusele riivaka ära teinud küll juba).