pole lihtne olla lapsevanem

täna hommikul tabasin jälle selle, et täiskasvanud kipuvad oma halba ajaplaneerimist laste peal välja elama.
loomulikult näen ma seda just oma lapse peal. kui tema on tegelikult kõik teinud nii, nagu öeldud ja vaja, aga omal pole aega kuulata, mis ta räägib ning pooled tema argumendid muutuvad seetõttu nulliks.
lõpuks olen mina see, kellel on paha tunne sees.
ja kui siis peaks mingil põhjusel sekkuma kolmandad inimesed, siis see teeb kõik ainult hullemaks.
samas, teiste täiskasvanutega me ei käituks ju nii nagu lastega? kuigi lapsed on juba korra väiksemad ja sõltuvamad, ei tohi seda ju mingites olukordades, mil tegelikult laps pole millegi vastu eksinud, seda enda kasuks tarvitada. või mis kasuks. see pole põhjus tema juttu-tegemisi oma suva järgi ignoreerida ja läbi lõigata :(

eraldumine hirmudest?

hirmud tulevad sellest, et sa ei ela olevikus, on mingites eneseabiraamatutes öeldud. sa kannad endaga kaasa minevikku ja sul on ootused tuleviku suhtes, lähtuvalt oma minevikust. ja hirm on kartus, et ootused ei täitu. ela olevikus!
tõesti. ja kuhu, vabandage, peaksin ma pistma oma mineviku ja kogemused?
isegi kui nende põhjal tekivad mul tõesti mingid ootused ja sealt tulenevalt hirmud.
see on osa minust. ma ei saa nendest eralduda.

asdasdasd

ma ei teagi, kumb on parem, kas vaikselt ligihiiliv tühjus või äkitselt tulev ja kõikehõlmav tühjus.
võiet kas tühjus saab üldse hea olla.
saab küll.
vahel saab.
ma tõrjun eemale soovi minna jalutama Linna, sest see pole mõistlik ja mul on niigi külm.
awww..

päikeseenergia (ei ole ökojutt)

päikeselised ilmad on kohe ilusamad.
eile ühel projektialasel kohtumisel arutasime ka, et hea, et lumi tuli. sest see hall porine aeg ongi kõige masendavam. lumi teeb ka valgemaks. ja muidugi päike.
isegi siis, kui pea on ikka paks ja ninaalune nuuskamisest hell ja ma pean tööl istuma.
to-do:

  • saata mail meie rühma vanemate listi
  • saata mail jõulukaartide tegemise kohta
  • viia raamatud raamatukokku (kui ma suudan nii kaugele koperdada)
  • rääkida tööl firmakalendritest, et ei juhtuks nii nagu alati (keegi avastab 2 päeva enne jõule, et teeks kalendri)

  • paar tundi tagasi oleks see list märksa pikem olnud. haa, ma olen tubli!

    kell 15.47 on kõik peale raamatukogu tehtud. sinna ei jaksa täna.

    no on november!

    põhimõtteliselt kõigub mu tervis täna selle vahel, et on tunen, et tahaks olla kuskil voodis pikali (sanatooriumis või haiglas) kuni selleni, et peaaegu et sureks ära. on alles valikud.
    tegelikult istun ma tööl ja ei julge trammiga koju minna. lihtsalt et õue minek tundub praegu mingi üüratu ettevõtmisena.
    no ja kui ma siis näitasin seda linki, et võtaks neljanda töö – siis ei suutnud keegi seda naljana võtta enam. oeh.
    ja üldse, peaks natuke oma finantsseisu uurima. et mis kust laekumas on lähiaegadel. et üks veidi suurem vajalik ost sooritada. dollar on nii odav, et kiusatus USAst (foto)träni osta on päris suur.
    laupäeval suruti mulle kaamera poolvägisi pihku ja imekombel see isegi toimis. paar pilti on, millega olen peaaegu et rahul.