Daki on viimastel päevadel kirjutanud kaks naistepesuteemalist sissekannet, ühe ööpesust ja teise hoopis pesukaitsetest.
ma natuke kommenteerisin seal ka, aga no ei saa ju teise blogi täis läbuda.
tähendab, mul oli hea meel tõdeda, et ma polegi ainus, kes magab suvalises mugavas ööpesus ja kannab öösel villaseid sokke. sest nii on mõnus, soe ja turvaline. eriti pitsilised ja läbipaistavd öösärgid jäägu teistele. ausalt noh. siiani on kõrvalolnud mehed sellega ka toime tulnud. ilmselt need, kellele ei meeldi, laseks ka nii kiirelt jalga, et ma ei fikseeriks neid äragi. pigem olen sattunud sellise eksemplaride otsa, kes väidavad, et sellised puuvillased ja tihti totrate piltidega öösärgid on nunnud. ma ei tea muidugi, kas nad on ka siirad olnud seda öeldes.
üldse on mul see kiiks, et võimalusel puuvillane ja polsterdamata pesu. rinnahoidjate kohta siis see viimane. jumala eest, ma saan aru, et A või ehk ka B korviga pesu on polsterdatud, aga C või D? tootmisprotsess on lihtsam ilmselt. aga need polstrid ju suurendavad kuigipalju ikka. see on küll viimane asi, mida ma tahan. mitte et mul oleks mingi hiigelsuur rind, aga ikkagi ei taha.
ning puuvillaseid rinnahoidjaid meie kaubandusest leida on ka päris hea trikk. nii et selle koha pealt annan ma tihti alla ja lepin lihtsalt võimalikult lihtsa ja mugava esemega.
puuvillaseid pükse siiski veidi leiab. jälle – ma ei kannata stringe. ma tean, et need on jõle popid ja ma olen aut ja nagu meil tibijutukas tuli kogemata selle kohta uus sõna: ‘emamoodne’. see ei viita üldse, et enamik emasid ei kanna stringe. pakun, et minu vanuseklassi ja minust nooremad emad kannavad enamasti neid (ma ei tea ega tahagi teada mingit statistikat selle kohta :P). mulle meeldivad tanga tüüpi püksid või imeväikese säärega bokserid. nendes on mugav ja turvaline olla. isegi siis, kui neil on ka napakad pildid peal. kusjuures, mu riidekapi ainus roosa pesuese on Lätist ostetud roosad kiisudega bokserid (midagi intiimsemat mu kohta teada saada on küll raske).
ja mingeid pesukaitseid ma ei kasuta. hea, et ma vajalikul perioodil mingi jura enda vastas ära kannatan. siuke õrnanahaline olen. ja vajdust nagu ka pole, sest pükse mul õnneks leidub piisavalt 🙂
sokid jms kuulub ju ka pesu alla? viimati ostsin omale kodusokkideks miskised suvalised sokid. need on mingist naljakast kunstmaterjalist ja ei hoia varbaid üldse soojas. ilmselt pean meeste sportsokkidele tagasi minema. loomulikult on mul sobivas suuruses sokke ka, aga kuna mul on soki-sukariiul korrastamata, siis ma ei leia neid kunagi ja haaran esimestena kättejuhtuvad 5 numbrit suuremad meestekad.
see meestesokijutt meenutas, et hommikumantel on mul tegelikult kuskil olemas ka, aga reaalselt kasutan ma selle asemel dekaadivanust ruudulist voodriga meeste flanellsärki. see jäi mulle kunagi ühest elukaaslasest ja on üsna lagunev juba. aga lihtsalt nii soe ja pehme ja sissekantud, et ma ei raatsi ära ka visata. variant oleks leida mõni uus selline. samas – tutikas ei ole see. ikka võiks olla, et mõni hea mees on veidi sisse kandnud enne.
vahel vaatan poes korralikke hommikumantleid ka, aga ükski ei isuta.
sukapükstest eelistan ma miskipärast paksemaid. üldse mitte praktilistel kaalutlustel, ma arvan. ma ei teagi, miks. aga täna on mul erkoranzhid põlvikud kolmveerandpükste all.
aga ma sorteerin täna selle riiuli ikka ära, leian kindlasti veel palju põnevad, mida kanda.
nüüd olen ma paljastatud. niivõrd-kuivõrd 🙂
