ma olin kindel, et ma ei kirjuta siia nüüd tükk aega. ainult joonistan. võisee, panen pilte. aga ei saa ju ka nii. või siis et noh jah..
need uued kingad ikka tegid paar villi ka varvastele, aga see on märksa süütum kui need ühed, millede kuu tagasi tehtud jäljed siiani jalgadel näha on. osa aega pätserdasin paljajalu ka. kübar ikka uhkelt peas.
loodus ei salli tühja kohta. mõnikord. mulle pakuti võimalus teenida kohevarsti see raha, mida natuke rohkem kohevarsti mul vaja läheks. ma pean natuke mõtlema, see on ikka kaks päeva aktiivset tööd kah.
töö on hea. ei lase mõelda. peletab hirmud ja valud.
kraanikausis on mustad nõud, pesu on triikimata ja ma pean need lilled ära viskama.
Päev: 4. juuli 2007
Ultima Thule
tegelikult oli mul eile selle kontserdi ajal peaaegu et piinlik. vaatasin seda rahvast enda ümber ja mõtlesin, et kas nad tõesti on seal lihtsalt sellepärast, et enne sai tasuta süüa ja juua ja noh, viisakas on kuulata? piilusin tagapool seisvat rahvast, aga neid, kellede jalg näis tatsuvat, oli üsna vähe.
tuuakse hea, väga hea, väga väga hea bänd tasuta kätte ja siis sa tuimalt lihtsalt kuulad.
siiski, vähemalt kutsuti tagasi ja lisaloo ajal sai lõpuks väike punt inimesi lava ette ka. mina kaasa arvatud, oma uute kontsakingadega seal kruusa sees keerutamas.
minu jaoks oli UT üks peamine argument sinna üritusele minna. ilmaga vedas ju ka.
nended suvetuuri soovitan küll kõigile, kellele nad vähegi meele järgi.