marineeritud räimed zoomi ema moodi

igaüks vist teab neid tavalisi marineeritud räimi? kus kalad kõigepealt paneeritakse ja praetakse ja siis visatakse marinaadi. mulle see väga ei maitse.
aastat kaks tagasi päikselisel veebruaripäeval liiklesin Ida-Virus ja sai Zoomi juurest läbi astutud. muu hulgas visati lauale kauss täiesti praadimata marineeritud silkudega. arvasin tükk aega, et ju oli nälg suur, et need nii hästi peale läksid. aga jäi tunne, et ju olid ikka head ka.
igatahes olen nüüd jõudnud nii kaugele, et suudan kodus neid järgi teha.
kogused on umbmäärased, ma ei mõõda neid ja see sõltub ka ju maitsest ja anuma suurusest.
0,5kg puhastatud silku või räime, (liblik)fileedena
dessertlusikatäis 30% söögiäädikat
vett
1,5tl soola
1,5tl suhkrut
paar sibulat
toiduõli
lao kalafileed suletavasse anumasse. valmist marinaad äädikast, veest, soolast ja suhkrust. marinaad peab olema selline, et ikka maitsta kannatab ja maitselt hea on :) vala kaladele peale, nii et need on kaetud. pane anum kinni ja jäta ca ööpäevaks jahedasse tõmbama.
puhasta sibulad ja lõika rõngad. kalla kaladel vedelik pealt ära ja lao kalad ümber, sibularõngad pane kihtide vahele. pressi tihedaks ja vala õli peale ning jälle kaane alla ja kappi.
järgmisel päeval on hea leivakõrvane valmis :)
silgud53.jpg

täidame unistuse :)

üldiselt mulle ei istu eriti mingid abipalved netis, kus palutakse raha. omagi elu on näidanud, et saab ka teistmoodi hakkama.
aga seekord on ette võetud üks igati vahva ettevõtmine, ilma abipalveta. nimelt Dakile pulmakleidiraha kogumine. jaa, muidugi on noored ja lapsi pole ja võiks ju toime tulla ja võib öelda midaiganes. aga ma ei ütle. see tundub kuidagi täitsa õige. olgu tal päris oma valge kleit.
Eva-Liisa tegeleb kogumisega :)

majas on asju

selgus, et meie majas, selles söögikohas, kus ma pole üle 5 aasta käinud, saab täitsa korralikku latted. eriti talvel abiks teadmine.
nojah, eks näis, kaua seda abi mul vaja läheb. ega ma olen siin ainult ühe väääga peenikese niidiga veel kinni.

pidu! pidu! pidu!

synn027.jpg

see on siis selleks korraks meil läbi.
toatäis möllavaid lapsi, kilode kaupa süüa. igaühel-oma-tort. hea meel iga külalise üle. laste säravad silmad ja maalitud näod.
ja aitäh, emme. mis me sinuta teinud oleksime?

hinnad-hinnad

kui kesklinna poodides algavad küpsiste hinnad umbes 90.-/kg, siis põhja-tallinnas saab juba alates 40.-ga analoogseid küpsiseid.
kui Prismas peaaegu et pole torti, mille hind on kahekohaline (ka väike tort), siis põhja-tallinnas saab 40.-ga väikese ja hea tordi.
jah, peamine ongi see, et mingi vuhvelkreem on vahel ja vuhvelmaitse juures pigem sellel kallimal tootel kui odavamal.
korralikku võikreemi ja paksu šokolaadikihiga ekleeri saab ka põhja-tallinnas.
tähendab, võibolla saab kuskil veel, kui tead õigeid poode; lihtsalt suurtes ja ‘korralikes’ poodides maksad sama asja eest topelt ja ega see kvaliteet ei ole topelt parem midagi.