liikluskultuur või asi..

tulime poisiga trolli pealt, poiss vajutas jalakäijate foori nuppu ja läksime ilusti rohelisega üle tee. olime umbes veidi üle keskjoone, kui tuli mustamäe poolt suur must Chrysler 475MEK (loodan et mälu ei vea alt) ja suure kaarega vajus vastassuunavööndisse ning sõitis meie selja tagant läbi. piisavalt suure kaarega, et minus allajäämishirmu mitte tekitada. mingi noor meesterahvas roolis. tee oli küll tühi, aga.. mina ei suuda seda normaalseks pidada. huvitav on see, et poiss ei fikseerind seda ära, sest muidu ta oleks hakand küsima, et miks nii sõitis. ta oli teisel pool mind ka muidugi õnneks.
maitea, kust siuksed tulevad. ja ma ei saa aru, miks nad nii teevad. või pole nii uhketel autodel piduripedaali komplektis?

hakkab pihta..

ilm on ilus ja soe, mina olen tattis ja pooltõbine, poiss köhib ja nii me oleme kodused. sügis pole veel õieti pealgi ja siin me nüüd siis oleme. aga ega lasteaias asi parem poleks, läheks aina hullemaks. praegu loodan siiski selle nädalaga hakkama saada.
on asju, mida mõistus keeldub uskumast. tõeks saanud luupainaja.

võetagu teadmiseks

lisaks muudele asjadele öeldi eile mulle taaskord seda, et blogis püüan ma jätta endast teist muljet kui ma tegelikult olen. malbemat, leebemat, paremat ja osasid asju maha salates.
bhh!
ma ei püüa siin kuigi teadlikult mingit rolli mängida. kõik, mis siin kirjas on, on ju ometi osake minust. imelik oleks oodata siit mingit tervikpilti või täielikku infot mu eluolu kohta. seda enam, et ma tean, kui palju tuttavaid ja lähedasi seda blogi loeb. ma ei saa ennast lõpuni avada. ei tunne vajadustki seda just siin teha.
teen aga siinkohal siis avalduse, et jah, ma olen ka õel, vastik, virisen ja nähvan. oskan seda kõike ka pikemas perioodis. lisaks oskan suurepäraselt haiget teha. enamasti mitte sihilikult. sest kui ma ei hooli, siis ma ei pruugi väga konkreetselt mõelda, et ma võin haiget teha. ja kui ma käitun ise hoolimatult, siis ma ei hooligi. no lõppude lõpuks olen ma ka lihtsalt inimene oma vigadega ja mind ei saa vägisi muuta. bitch, kui soovite.
ja et oma isiklikku elu näitan ma siin just nii palju kui soovin.
ning ma ei talu, kui minust üritatakse üle sõita, blufitakse või püütakse selgeks teha, et ma ei tea midagi. selle peale polegi midagi oodata. ja natuke võiks kuulata ka seda, mis ma räägin. oleks lihtsam.

sügisealgus

ilm on küll selline, et ei oskaks sügise algust pakkuda. soe ja päikseline ja mahe. ainult päike kaob varakult vastasmaja taha. ja hommik algas juba hiljem kui kaks nädalat tagasi.
mu külalisel ei vedanud küll väga teenindusega, küll aga vedas ilmaga. selle kahe nädala jooksul olid ainsad vihmahetked siis, kui kolmapäeva hommikul Hiiumaa poole sõitsime. tegelikult isegi teenindusega asi paranes viimases otsas. nt Babybacki teenindus mõjus talle nii, et jättis lausa 20% tippi. toit oli seal ka hea. tervitused CV‘le siinkohal :*
ja tundub, et ma suudan paari päevaga välja ka puhata sellest viimaste nädalate tempost.
ja siis veel see, et ma pole küll poliitikahuviline, aga hea, et läks nagu läks. teistpidi oleks ikka hullem olnud.