praktiliselt sama hetkel, kui me koju laekusime, tuli meile Küsitleja. Küsitlud oli üle-euroliiduline ja igasuguste euroasjade kohta, suuresti tarbimisteemaline. st, mitte et mida ma tarbin, aga pigem tarbijate-töötajate kaitse, õigused jms.
mingid küsimused eeldasid üsna konkreetseid teadmisi euroliidu liikmesriikidest (‘kas tarbijakaitse on igal pool hea?’ – stiilis asjad; päris sellist küll polnud), nendele oli küll üsna raske vastata. enamasti polnud seda varianti ka, et ‘ei oska arvata’.
siis oli sellised küsimusi, peamiselt lastega seotud teemade kohta, kus tekkis probleem juba sellest, et .. no et kui mingi asi on hea või halb nt 2-aastase puhul, siis see võib pöördvõrdeline olla nt 10-aastase puhul (‘kas ema peaks laste kõrvalt tööl käima?’ stiilis asjad).
no ja siis mingid sellised asjad, kus on vajalik hinnang, aga tegelikult puhas hinnang ei anna õiget infot. no umbes et, ‘kas olete rahul toidu puhtuse tagamiseks tehtavaga?’ – kui ma vastan, et ei ole üldse rahul, siis jääb ju mulje, et minu meelest tehakse vähe. tegelikult ma tahan, et nad ei teeks sellel alal peaaegu midagi, sest kõik on niigi liiga puhas..
no igatahes õnnestus mul sealt end läbi närida ja statistikasse veelkord oma hääl ära anda.