.. nägin kummalisi unenägusid.
üks oli selline, et olime kusagil reisil. oli nagu hiljutine barcelona, aga polnud ka. reisikaaslaseks oli teine sõbranna. asjad olid hotellis juba kokku pakitud, kui leidsin, et meil on ühes piirkonnas veel käimata – kusjuures mina olin seal nagu mingil eelneval reisil käinud. otsustasime siis minna. leidsime kaardilt peale pikka otsimist mingi bussi, mis seal läbi sõitis, mingi imelik siksakliin oli kohati ja pikk sirge ja see oli nagu mingi mäe otsas või mäekülje juures. alumine parempoolne nurk sellest piirkonnast oli mingi park ja et sinna saada lõuna poolt, kus me olime, tuli saada kuidagi üle raudtee.
läksime bussi peale, kusjuures peatuse leidmine ei olnud ka kerge, ja see sõitis raudtee alt läbi, aga me ei olnud päris kindlad, kas see on õige buss ja kus maha minna. mälu järgi pakkusin, et nüüd sõidame tükk aega otse, aga hakkas juba nagu neid siksakke tegema. vist. kusagil jäi nagu kummaliselt kauaks seisma ja me läksime maha. ümbrus oli kummaline ja mitte päris see, mis oleks pidanud, noh, mitte et reaalselt oleks pidanud (sest tegelikult maitea reaalselt sellist kohta üldse), vaid et unenäos nagu kohe oli tiba vale.
siis sattusime mingitmoodi kokku mingite inimestega, kes olid vist ka eestlased ja läksime mingipärast kusagile majja, kus käisime kõik avatud toad (korterid?) läbi ja tegime seal midagi oma puudritoosidega. meid oli nii 7-8 ja osad olid meessoost, aga kõikidel olid miskipärast puudritoosid ja me nagu märgistasime midagi nendega. ei, mitte puudrit maha pudistades, ma ei mälta seda detaili nii täpselt ja no unes ongi segaseid asju ka ju. aga siis korraga sattus keegi meile peale või midagi, igatahes oli korraga mingi tädike ja kõik teised elanikud või asukad seal liikvel, me olime lõksus, kinni peetud ja nad tegid meiega mingeid DNA ja muid teste (bioloogiatunni mõju?). igaljuhul nõuti me kõigi käest meie puudritoosid ja uuriti, miks me sinna tungisime ja niimoodi tegime.
mulle tehti mingi individuaalne asi ka, kõigile vist. igatahes pandi mind selili sellisele protseduurilauale, pidin ühe käe viima üles ja mu rinnale pandi nagu mingi tullpadi, mis pidi midagi tegema. see oli soe ja toimud nagu mingi venitus ja oligi kõik.
vaatasin koguaeg närviliselt kella ja püüdsin seletada, et me jääme kohe lennukist maha ja me peame ära minema, ise olin kogu aeg mures, et väljumisaja muutmine maksab ju ja et mul pole raha ja et laps ootab mind kodus. pealegi ei olnud me midagi läbustanud, rikkunud, varastanud, oma meelest tegime lihtsalt nalja. aga see ei huvitanud kedagi. politseid nagu ei kutsutudki..
ja edasi ma ei mäleta. ilmselt tuli mingi unepaus või ma keerasin end ise ebameeldivast unest teise külje peale ära. see polnud otseselt õudukas ega mulle ei tehtud kuidagi haiget või midagi, aga see oli alguses peale selline natuke häiriv ja ärritav unenägu, mis jäi kuidagi kummaliselt hästi meelde.
unenägude seletused mind ei huvita. pigem juurdlen selle üle kunagi niisama.