elu raamaturiiulis

eile õhtul sai pisut raamaturiiuleid korrastatud.
minu raamaturiiul on üks neid kohti, kuhu kohe päris kindlasti koguneb üsna huvitav kultuurikiht. tegelikult koguneb mul seda üsna kõikjale, äkki peaks mingi sahtli kultuurikihi jaoks tekitama (kuigi see saaks peatselt täis ja ikkagi oleks mujal ka seda :P)?
igatahes, pidin tõdema, et ma ei raatsi ühtegi raamatut ära anda või maha müüa, ka kõige mõttetumaid neist. noh, näiteks on mul päris hulk naistekaid; siis mingeid nõukogude-aegseid teatmetoseid mingi posu; noid kalender-raamatuid 80ndatest (teate küll, siuksed raamatud oli, kalender oli ja igasugu jutte, kööginurgake ja anekdoote ja nuputamist ja üle maailma naljakaid ‘punaseid’ tähtpäevi); 90ndate alguse kriminulle..
õnneks on mingi hulk ka päris väärt raamatuid, kuigi vähem, ku itahaks. ah et meil on raamatukogud olemas? on jah, aga on raamatuid, mida ma tahaks oma riiulis omada, sest ma tean, et ma loen neid jälle ja jälle. ah et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju? minu jaoks ei ole raamatud need ‘asjad’.
vot, tulingi praegu üsna heale ideele – kui keegi mult ühel või teisel põhjusel uurib, mida ma kingiks tahan, siis raamatupoe kinkekaart oleks päris hea lahendus. laps, muide, saigi juba omale sellise kingituse. nüüd peame temaga poodi minema, kus ta saab omale siis ise raamatud välja valida.
lisaks raamatutele on riiulis pilte, vanu lennupileteid, reisidelt korjatud-ostetud nodi. ma püüdsin sellesse mitte süveneda, sest nostalgitsemine ei oleks mulle praegu ilmselt kasuks. pealegi ma ju lähengi nädala pärast peale õige pikka pausi jälle Reisima. mis muidugi meenutas mulle, et pean nüüd meie raamatupoed läbi sobrama ja püüdma mingi hea Barcelona reisijuhi leidma. jaa, netist võib ju lugeda midaiganes, aga ega ma kohapeal, nett näpus, ringi hulgu.
igatahes õnnestus mul eile kuidagi hakkama saada, ilma et ma oleks brošüüridesse-piltidesse-mälestustesse uitama jäänud. puhh.
ja natuke sai nüüd ümber grupeeritud-tõstetud ka. lõpuks ometi on kokaraamatutel hingamisruumi, aga lasteraamatutega peab veel ka midagi ette võtma