teisipäevaseid tähendusi

kui tramm sõidaks maa all, siis oleks ta peaaegu et metroo. küllalt palju metroosid sõidab maa peal ka :)
see ei ole viisakus, kui mees laseb naisel trammis enda ees maha minna. võibolla oleks üdini feministlikus maailmas.
tuulise ilmaga ei tohi kanda suure lõhikuga lendlevat seelikut. mitte enam minu vanuses ja figuuriga, igatahes :)
ma ei salli mingit head nägu ees ja pärastisi sosinaid selja taga. väljendatagu siis otse, et ma mõjun laps haigekstegevalt ja muidu stressavalt. ma siis omalt poolt ei üritaks ka heas usus suhelda.
sõbrad-sõbrad-sõbrad. jube palju annab, kui sul neid on. kes aitavad sind ühes, teises ja kolmandas ootamatus olukorras. inimesed, kellest ei ole aimanudku, et nad sõbrad on ja tulevad ootamatult sulle mõnusalt vajalikult vastu :) /vastupidisest olukorrast hetkel ei räägi/
iga olukord laheneb kuidagi. lahendus sõltub natuke su oma kaasaaitamise tasandist – aga mõnikord mitte nii väga.
aktiivselt kunstiga tegeleda on päris lahe. vähemalt lühikeses ajaperspektiivis. ehk ka pikemas :)

päev nr 1.

mõtlesin ennist, et kirjutan teemast A, siis, et teemast B ja nüüd on siuke natuke loppis tunne ja ei taha kummastki õieti kirjutada.
ja mõtlen, et mida homne päev veel toob, kui tänane poolik suhteliselt tühjaks tõmbas. kursustel siis.
või oli see hoopis see hansapank, kus ma üle poole tunni sabas passisin ja kus siis veel veerand tundi mu eduka koolilõpu kinkekaarti taga aeti ja kus ma lõpuks pidin omale arve avama (kummaliste olude sunnil on mul samas tempos jätkates igas eesti pangas arve varsti), et see summa omale kuidagi vormistada. lisaks üritati mu pensionikindlustust ja kõike muud võimalikku sinna üle kantida. üldiselt, tüütu see pangamajandus ja see, et midagi kusagile teise panka keegi ei taha tekitada.