teisipäev. hommik.

hommikul ärkasin peavaluga. mäletan, et laps ei maganud ka öösel hästi, käis potil ja rahmeldas muidu. mina magasin paremini. nagu karta oli, on ta nüüd suhteliselt jorisev. mõtlen, et minust oli ääretult taiplik eile külalisi tänaseks veel mitte kutsuda, sest ilmselt ma ei suuda end konditsiooni viia. kuigi siis oleks, mille nimel pingutada.
vabriku tn. poodi tahaks ka minna, aga ma ei julge oma pangaarve seisu vaadata. kunagi oli ühispanga pangaautomaatidel menüüs selline nupp, nagu ‘taasta algseis’ . võib-olla on nüüd ka, ma pole vaadanud enam. mulle see nupp meeldis: mõtle, teed oma tehingud ära ja vajutad nuppu ‘taasta algseis’ ja su arvel on jälel samapalju raha nagu enne. kahjuks aga see ei töödanud kunagi..

mõte siit, teine sealt

praegu on sobiv hetk tutvumaks Harju maakonna teemaplaneeringuga ‘Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused’. või siis ei ole. aga läbi ma selle tööama pean ja parem juba natuke täna, kui kõik homseks jätta. niigi on praktika kuidagi kuhjunud..
ostsin siis täna t-marketist kiidetud leiva-pähkli jogurtit. ongi kummaline ollus, mida isegi minusugune mitte-jogurtisööja suudeb sisse ajada. lapsele ma vist ei ütle, et see on jogurt, ma ei arva, et ta peaks neid üsna suuri pähklitükke sööma.
millega seoses mulle meenud muide, et viimati oli minski poe rosolje ka päris hea..

üks asi mida sa tahad

üks asi mida sa tahad
on võtta kinni mu käest
ja näha mu silmade taha
ning aru saada sest väest
mis hoiab nõnda mind püsti
ja kuklasse aina mu pea
su meelest ma olen nii üksi
su meelest ei ole see hea
ent unustad: on see mu elu
ja ise määran ma suunad
ei taha olla ma lelu
vaid oma südant ma kuulan
ent süda – on tunnetest vaba
ehk polegi niimoodi hea?
kuid muud ma enam ei taha
ja kõnningi, püstiselt pea

lõputud teetööd

mulle tundub, et meie maja ees ja lähimas ümbruses on jbua aasta aega väikeste vahedega kaevatud. tegelikult saab aasta täis kusagil jõulude või uusaasta paiku. ma pole kindel, kas pikim vahe on kuu aega olnud. vist on. igatahes laps teab ja tunneb traktori-ekskavaatori töömeetodeid imehästi ja jäljendab neid oma väikese traktoriga. siiski, loodan et praeguste tööde lõppedes tuleb pikem paus, sest tundub, et igasugused vee- ja gaasitööd on lõppenu ning käsil on tee renoveerimine.

öötöö-öö

veel veidi ja piltide suurus on inimlik. veebi tõstan homme, tehnilistel põhjustel.
pole vist ime, et ma päeval tarbin Energia talust pärit energiateed (ja ei suuda ära imestada, miks on see apteegis 100% juurdehindlusega!), kui sellisel kellaajal vaevu silmi lahti hoides püüan asjalik olla.
samas, vahel olen ma vabalt sellisel kellaajal üleval .. ehh .. saa siis aru…

loomalihapada seentega

600g veiseliha
600g tooreid seeni
5-6 sobulat
3 suuremat tomatit
100-150ml punast veini
soola, pipart
lõika liha kuubikuteks. puhasta seened ja tükelda. koori sibulad ja lõika ka endale sobivateks tükkideks. tomatid koori ja viiluta.
pruunista liha praepannil väheses õlis (võib ka ilma). loomaliha jaoks lase pann hästi kuumaks ja esimene segamine tuleb teha peaaegu kohe. võid pipra koha liha peale panna; sool pane siis, kui liha hakkab vedelikku välja ajama. vala liha kuumakindlasse nõusse või kaanega ahjuvormi.
pane ahi sooja 225 kraadi peale.
seened pruunista pannil väheses rasvaines koos sibulatega ja vala seejärel liha peale. kõige peale pane tomativiilud. kalla ka vein sinna ning kata nõu kaanega ja hauta ahjus kaane all umbes tund aega.
kõrvale sobivad kartulid.

tühi

ajan apelsini sisse, et natukenegi energiat saada.
no tõesti. vererõhku peaks ka tõstma, aga kohvi viib ju jälle vitamiine välja, mida ma apelsinist saan. ööh. surnud ring.
gimme some energy!