veel mitte EL-is

täna on siis seekordne viimane päev mõnda aega poliitiliselt (vähemalt ametlikult) sõltumatuna olnud Eestis. tegelikult pole ma üldse poliitikahuviline ja enamus sellest ei kõiguta mind kuigivõrd.. aga täna õhtul, mõeldes homsele, kerkib vägisi pähe küsimus: kas sellist Eestit me siis tahtsimegi?
tegelikult tuleb homme üke kena ja tiba soojem päev, kui täna ning ilmselt teen jälle oma näpud mullaseks. linnud laulavad, päike paistab, loodus muutub aina rohelisemaks, põllu tagant sõidavad rongid ning põllu kohalt lennukid kogu poliitikast hoolimata. õnneks :)

Share

küsimus

huvitav, miks on mõningates kaubakeskuste-poodide liftides peeglid?
mina küll enamjaolt ei taha end näha sellises kohas. seljaga peegli poole on märksa parem tunne. moodustan kellegi teise peegelduse :)

Share

Linna Muuseum

kas pole huvitav see, et ise siin Linnas elades ei satu naljalt Linnamuuseumi (ega ka teistesse muuseumidesse, kui nii võtta)? ma pole ka reisidel käia suur muuseumideshulkuja, eelistan saada kätte fiilingu ja nuusutada õhku – aga siiski olen rohkem muuseumidega kursis mujal kui siin Linnas.
aga tasus käia. üldjoontes midagi põrutavalt uut polnud, kuid vahva ikkagi.
seltskonna vanima liikmena sain ISICuga kõige odavama pileti ka :P

Share

tibinase mandliküpsised

Saadan midagi, mis valmib kiirelt ja on suht odav valmistada. Kerge ja õhuline nauding, ja väheste kaloritega.
Mandlid jahvatada suhkruga. 50g võid vahustada suhkruga. Lisada 2 munavalget ja segada. Ettevaatlikult segamise ajal juurde lisada jahu, vaniljeessentsi ning siis mandli ja suhkru pulber. Taigen peax jääma piisavalt paks, et saax rullida.
Õhukesed kettad panna pärgamentpaberile ja ahju 3-4 minutiks. Peale kypsemist asetada kuumad kypsised nt. taignarullile jahtuma.
mhh, peab tibinase käest küsima, palju umbes neid mandleid ja jahu on ja kui kuum ahi võiks olla? :)

Share

pühapäev. pärastlõuna. nädal hiljem

enne kella nelja hakkab pühapäevases turistidest roidunud linnas kõlama kellamäng Nikolai kiriku tornist. kummastav ood päikesele ja kevadele vanade müüride vahel. iseenesest valivad jalad Müürivahe tänava vaikse lõpu Katariina Gildi meistrite asemel. üldse mitte põhjamaiselt kõlab slaavi kellalööjate looming, sobides siiski sellesse Linna, kummaliselt kerge ja õhuline ja siiski jõuline hallide päikesest soojendatud müüride vahel.
kui mu õlg ei valutaks, võiks selle hetke hoiule panna. aga panengi, ilma valuta.

Share

tagasi linnamelus

pikeerisin rododendroneid, külvasin kuuski, kaevasime tuhkpuuistikuid välja, tuvastasime linde poldril, käisime Peipsi ääres Lüübnitsas kalu õppimas ja ostmas – mille käigus üks koha mulle sabaga piki jalga virutas.. grillpeost ja tantsukast contra luuletustega ärme räägigi..
kevad :))
kohapeal oli ka palju mõtteid, aga ei kiskunud kuidagi arvutisse, et neid kirja panna. hoopis teised mõtted kui linnas muide.

Share