tühikuta

mul on tühikuklahv katki. kogemata kopeerisin 2 tühikut korraga ja pole seda muutnud ka. miskipärast pole ükski kodus vedelevatest klaveritest sobiva otsaga ja ühtegi üleminekut pole ka. seega ei kirjuta siia rohkem, kiire on ka nagunii!

aastad lapsega

kopeerin siia jutu, mille tegelikult kirjutasin foorumisse.. mis aga on minu meelest üsna oluline ja ma ei taha, et see mattuks kohe-kohe ajalukku.
päris tore on ju lapse kõrvalt teha mitte oma päris tööd ehk, aga muid asju? ise käisin lapse teisel eluaastal paaril päris huvitaval kursusel, ka kooli kaugõpesse läksin lapse teisel eluaastal. ma ei usu, et ma täiskohaga töö kõrvalt oleksin läinud.
laps on kõvasti avardnud maailmapilti, olen juurde õppinud täiesti ootamatuid asju – ikka ise uurides ja huvi tundes. lihtsalt on päris palju asju, mille peale ei mõelnud enne last kuigivõrd.
püüan väita, et lapsega kodus olles ei pea ju kanastuma ometi? sõltuvalt lapsest ja olukordadest jääb ikka aega mõne hobiga tegelemiseks. ka külalisi on mul käinud rohkem kui varem, mul on olnud aega kodus ette valmistuda ja töölt tulevad inimesed on vägagi rahul, kui neile pakutakse külas sooja sööki ;)
loomulikult on ka mul perioode, kui tundub, et oleks lihtsam, kui laps käiks sõimes vms. seda enam, et meil kodus ei ole selliseid ‘tunde’. laps joonistab kui tahab, mängib kui tahab – no väljas käime siis kui mina tahan :D samas, see 2 peäva mis me käisime sõimes vaatamas – praegu ma küll pole veel valmis oma last sinna jätma. küll ta jõuab veel olelusvõitlusega tegeleda ka.

mobile world

bussis. tagapool kusagil, kõlava häälega tädi mobiili otsas. kõne tuli talle sisse.
peale pikka juttu, et kus on ja kuhu läheb ja mida teeb:
‘ahah, et jõudsid karja tänavale? … saame pärast kokku, ma helistan sulle hiljem. on sul mobiil kaasas ikka? … tsau!’

meeleheaks iseendale

pühadejärgne jäätis..
kohalikus endises 24h alkopoes ei olnudki vaniljekat shokolaaditükkidega. nii et on päris shokolaadijäätis. kohvijäätist pole enam vist üldse kahjuks :(
luban endale, et peale seda jäätist olen tubli.. ja millalgi täna õhtul koristan natuke erinevaid paberitega kaetud tasapindu selles toas. eile õhtul õnnestus mõned köögitasapinnad üsna edukalt tühjendada ;) muidugi on igasugu kraami seal veel piisavalt, aga üle tüki aja siiski suhteliselt viisakas vaade.

see jõul

jõudsin just praegu selle mõtteni, et miks ei võiks tänane päev olla nagu kõik teised? selline tavaline. ehh…
aga peab ju arvestama teistega enda ümber ja nende ootuste-lootustega.
tegelikult on see asi sügavam.
ma olen lihtsalt ilma mingitest asjadest, mida tahaksin – ei, need ei ole materiaalsed asjad – ja pean olema sellega, mis mul on. sest elus ei anta teist võimalust.
igatahes… valgust ja sära teie tuppa ja hinge!